Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordica, numbrid lauale!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Nordica keeldumine majandustulemuste avaldamisest on küll kaudne, aga siiski täiesti ühemõtteline tunnistus ettevõtte kehva majandusseisu ja selle varjamise soovi kohta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeva hinnangul on maksumaksja rahaga finantseeritaval riigiettevõttel igal juhul moraalne kohustus avalikkusele oma majandusseisust aru anda, kvartaalselt vähemasti. Selleks kohustab esiteks Nordica eellase Estonian Airi kurb saatus, teiseks aga selle kahele järglasele, Nordicale (esialgu Nordic Aviation) ning Transpordi Varahaldusele osaks saanud kokku 70 miljoni eurone stardikapital. Lisaks tuleb riigiettevõttel niikuinii arvestada keskmisest suurema avaliku huviga.
    Läks lahti üks suur umbluu
    Avatuse asemel on Nordica aga valinud umbluujutu ja puru silmaajamise. Mismoodi saab Nordica start-up olla? Riigifirma ja idufirma on nagu siga ja kägu. On arusaamatu, miks Nordica juhtkond või kommunikatsiooniosakond sellise paikapidamatu võrdluse üldse valis. Võib-olla soovist start-up’ide laia massi silmis positiivsest mainest killukene endalegi aupaisteks nihverdada?
    Äripäeva lugejatele ei ole vaja riigifirma ja start-up’i põhimõttelist erinevust meenutada: start-up’id õilmitsevad või hukkuvad erakapitali võetud riisikol, riigiettevõte aga elab maksumaksja rahast. Riik on küll ka idufirmasid toetanud, ent mõõduandev on üldjuhul ikka erakapital.
    Start-up’is ja igas eraettevõttes vastutavad omanikud ja investorid nii heade kui ka halbade otsuste eest oma naha ja karvadega. Nordica juhtidel oma raha mängus ei ole, nad on palgatöötajad. Teiseks pakub idufirma enamasti toodet või teenust, mis pole veel äriliselt tõestatud ja millel puudub varasem kliendibaas. Kah ei klapi Nordica puhul.
    Avalikkust eksitav on Nordica retoorika ka laiemalt. Ennast esitletakse üha algajana, alustajana, kellele tuleb aega anda, kannatlikkust ilmutada ja usalduskrediiti anda. Samas on keeruline mõista, mille poolest Nordica õnnetu saatusega Estonian Airisti ikkagi üldse erineb. Juriidiline keha on teine, tõsi. Aga vaevalt on riigi uuel lennufirmal põhjust pahandada nendega, kes ettevõtet endist viisi vanast harjumusest Estonian Airiks nimetavad.
    Avalikkuse kõrgendatud huvi on põhjendatud
    Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm teeb vea, kui naeruvääristab teemapüstitust, mille poolest Nordica Estonian Airist erineb. See on põhimõtteline ja õigustatud küsimus, mis vajab konkreetset ja põhendatud vastust. Kui äriplaanist rääkida ei taheta, siis on ainus loogiline järeldus, et seda plaani pole olemaski.  Ning see, et avalikkusega oma käekäigust ehk siis majandustulemustest rääkida ei soovita, tekitab paratamatult kahtluse, et hädadki on vanad: raha saab otsa, ja varsti on jälle uut vaja sisse pumbata. Veel veebruaris lubas Nordic Aviationi juhatuse liige Erik Sakkov tulemuste avalikustamist märtsi lõpuks. Tänaseks on ta valevorstiks tehtud.
    Tõsi küll, rangelt võttes seadus kvartaalseid tulemusi avaldama ei kohusta. Ka Estonian Airil ei olnud seda kohustust, aga kõrgendatud avalikkuse huvi tõttu seda lõpupoole siiski tehti. Nordica käekäigu suhtes on avalikkuse kõrgendatud huvi ilmselge ja põhjendatud, sest riigifirma elab maksumaksja raha peal ja tema juriidilise eellane suri pikka aega kestnud piinarikkasse tõppe, mille tekkimise eelsoodumus on Nordicale geenidega kaasa antud.
    Kui Nordica soovib näidata, et tal keelatud riigiabi ligitõmbamise sündroomi ei esine ja tervis on ka muude näitajate poolest korras, siis tuleb majandustulemused kord kvartalis avalikuks teha, lõpetada see start-up’i umbluu ajamine ja meedia täisrääkimine udujutuga. Lööge numbrid letti, las me vaatame ise. Mudu ei jää meil muud üle kui kahtlustada, et teil on meie eest midagi varjata.
  • Hetkel kuum
Maris Lauri: ausa konkurentsi nurka tõrjumine kahjustab Eestit
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Silvano kvartali müügitulemus vähenes, kuid puhaskasum kasvas jõudsalt
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Maja vundamendi ja põrandate vajumise märgid: kuidas lahendada probleem õigeaegselt
Eestlaste ostud Hispaanias on kahekordistunud
Eestlased kulutavad üha rohkem raha Hispaanias, selgus Eesti Panga kaardimaksete statistikast.
Eestlased kulutavad üha rohkem raha Hispaanias, selgus Eesti Panga kaardimaksete statistikast.